Kehaline aktiivsus noorte seas

Küsitluse eesmärk on selgitada välja, milliseks hindavad koolinoored oma kehalist aktiivsust ning tuua välja need tegurid, mis küsitletute hinnangul kehalist aktiivsust soodustavad ja takistavad.

Läbiviijad: Elisabeth Käbin

Valim: 5.-9. klasside õpilased (põhikooliaste)

Küsitluse link

Ajakava:

1. Ettevalmistused - teema valik, eesmärgi püstitus, vahendite valik, valimi määramine - 2.11.2016
2. Küsimustiku koostamine ja vormi kujundamine - 16.11.2016. 
3. Küsitluse läbiviimine elektrooniliste vahenditega - 26.11.2016
4. Tulemuste analüüs - 2.12.2016
5. Kokkuvõte ja järeldused - 9.12.2016

Ananlüüs

Küsitlusele vastas kokku 172 inimest, kellest üle poole olid naised.

Vastasid enamjaolt põhikooli kõrgemal astmel õppivad noored.

Oma koormust kehalise kasvatuse tundides hindasid üle poole õpilastest parajaks, 31.4% õpilastest hindas selle võikeseks ning ülejäänud suureks või liigagi suureks.

Vastustest sain teada, et on palju noori, kes tegelevad väljaspool kooli ka trennide/huviringidega. Küsimuse "Mitu korda nädalas käid Sa trennis/huviringis?" vastustest välja lugedes on selge ülekaal viiel ja rohkemal korral. 11,6% vastanutest ei käi üheski huviringis ning 49,4% vastajatest tegelevad huviringidega kuni 4 korda nädalas.

Väga suurel osal vastajatest on nädalas kehalise kasvatuse tundide arvuks 1. Arvan, et see on probleem, sest seda on liiga vähe. Eriti nende jaoks, kes väljaspool kooli huviringide või trennidega ei tegele.

Kommenteeri põhjust, kui oled kehalise kasvatuse tundidest vabastatud kauem kui üks veerand.


Suurel osal vastajatest ei ole sellist probleemi ette tulnud, teised on puudunud tervislikel põhjustel näiteks: luumurd, köha ja nohu, selja probleemid, operatsioonijärgne paranemine jpm.

Et oma kehalise kasvatuse tundide koormust suurendada pakuvad õpilased välja lahenduse, et teha rohkem tunde. 
Ning õpilased, kes pidasid kehalise kasvatuse tundide koormust liiga suureks pakkusid välja, et õpetaja annaks ülesandeid õpilastele vastavalt nende võimetele.

Väga paljud noored, kes vastasid küsitlusele tegelevad ratsaspordiga, ent oli ka mitmeid teisiga spordialasid näiteks jalgpall, korvpall, tennis, võitluskunstid, jõusaalis käimine jpm. 

Noorte sõnul peamine takistus paraja kehalise aktiivsuse saavutamiseks on laiskus, kodused ülesanded ja ajapuudus.

Et enda kehalise aktiivsuse koormust suurendada pakuvad õpilased välja end rohkem motiveerida, töötada koolis palju, et kodus vähem teha oleks ja ka oma aega õppida planeerima.

Õpilased ei pea enda kehalist aktiivsust väheseks, nad teevad trenni ja samal ajal suudavad pidada järge ka koolis. Ent on hetki, kus koolist antavad ülesanded on liiga koormavad ja seetõttu ei saa noored tegelda spordiga nii palju, kui õigeks peavad.

Kokkuvõtteks saan öelda, et küsitlus oli väga edukas. Vastuseid sain ligi 175 ning suur osa nendest olid ka mõistlikud ja arvesse võetavad.
Ettepanekud on järgmised: esitada kehalise kasvatuse õpetajatele küsitluse tulemused ning pakkuda välja idee kehalise kasvatuse tundide arvu suurendada.